pühapäev, 23. jaanuar 2011

Traksid

Koos kasvamisega juhtub meie majas nii, et riided ei jää ainult väikseks, vaid ka suureks. See tähendab täpsemalt seda, et sääred jäävad pükstel lühikeseks, aga keskkohast muutuvad püksid laiaks. Loviisa torises juba tükk aega, et rihmaga õuepüksid on nii tüütud. Tegin siis prooviks traksid, sest ühed vanade trakside krokodillid vedelesid juba ammugi minu käsitöösahtlis.


Kummide ristumiskoha jaoks heegeldasin kaks ratast ja õmblesin siis masinaga kokku.


Peale õmblesin ühe vildist lille koos pärlitega.


Jänestega kumm on muidugi poest ostetud.


Ja siin on näha vana krokodill ise.




Küsimus laiale ringile. Kas järgmine küsimus on käsitöölisele kompliment või pigem mitte kompliment? Kas need traksid on sul poest ostetud?


4 kommentaari:

  1. Ikka kompliment! Et kus poes selliseid lahedaid asju müüakse:)

    VastaKustuta
  2. Olen ise ka selle üle pikalt juurelnud ja jõudnud arusaamisele, et see on täiesti kahe otsaga asi. Ühest küljest on lahe, et küsitakse, kas on poest ostetud. Siis võib olla kindel, et asi on korralikult tehtud ja kootud asjade puhul "nagu masinaga kootud", ühtlane.
    Teisest küljest jälle - kas minu tehtud asi on tõesti sellise moega, et seda võiks igas suvalises poes müüa.

    VastaKustuta
  3. mina võtaks seda küsimust komplimendina...lihtsalt teine inimene tahab teada, kust nii lahedat asja osta võiks:)
    sest traksid on lahedad ja "tuuning" on lahe,
    kusjuures traksid on tõesti iga kell asjalikumad kui rihm (eriti lapsel).

    VastaKustuta
  4. No mul tekkis just samasugune kahevahel tunne ja ma hakkasin selle üle mõtlema. Tegelikult on hakanud poodidesse tekkima riideid, mille kohta võiks küsida, kas sa ise selle õmblesid või kudusid.Asju, mida vaadates on tunne, et need on isikupärased ja mille valmistamise ajal oleks nagu kedagi kindlat silmas peetud.

    VastaKustuta