pühapäev, 13. juuli 2014

Kuhu kaovad marjad?


Marjad kaovad laste suhu ja ema ning isa suhu ja moosipurki. Aga igal suvel kaovad meie aiast marjad veel kellegi salapärase kõhtu. Nüüd õnnestus ta lõpuks pildile saada.


Armastab nii karusmarju


kui ka sõstraid.


Naudib marju nii neljal jalal


kui ka kahel.


 Ja hiljem pikutab ristikul ja mõnuleb.


Tuleb tuttav ette? Muidugi Happypotamus.


Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis tundsin igat detaili heegeldades, kui kehv heegeldaja ma tegelikult olen, sest ma ei suuda  tihedalt heegeldada, pean selleks tõsiselt pingutama. Hoolimata pingutusest on meie Happypotamus suhteliselt hõre ja tema sisikond ähvardab iga hetk tema kehast välja pressida. Ja lisaks sellele avastasin umbes kaela juures olles, et olen seda motiivi ka pisut valesti heegeldanud. Nii et üks omamoodi loom temast sai, aga Loviisa ikkagi rõõmustas ja mina võiksin talle kunagi isegi sugulase heegeldada. Ja tegelikult sööb neid marju ilmselt mõni naabruses elav rebane.


Magusat marjaaega!

5 kommentaari: