Reede, 29. oktoober 2010

Pruun nagu raagus puud

Ega mul polegi pikka juttu veeretada. Pruun on oktoobrikuu projektivärv. Tegelikult polnud mul midagi pruuni tarvis, Loviisal ka mitte. Kudusin puhtalt uudishimust, et proovida uut lõnga ja katsetada Eesti Naises olevat baretijuhendit.


Juhend: Eesti Naine 10/2010 (Krentu)

Lõng: Bob Steinbach Wolle (Liann Lõngad)


Mida katsetuse kohta öelda. Kasutasin väiksemaid vardaid ja peenemat lõnga, kui juhendis kirjas oli. Minu peas ei näinud tulemus sugugi baretimoodi välja, aga Loviisa peas on täitsa vahva. Lõng on mõnus pehme, kuigi sisaldab 50% akrüüli. Müts sai hästi veniv ja paks. Proovin kindlasti veel ühe kududa õiges suuruses varrastega, sest ma ise sooviks ka ühte sooja baretti.




Kaunistuseks üks nööbiga lill.



Teisipäev, 26. oktoober 2010

Oktoobrikuu punane

Hakkaski tõsisem sallihooaeg pihta. Esimesed sallid otsiti kindlasti välja juba esimeste tõsisemate tuulehiilidega, aga soojemad ja paksemad sallid tulevad vist ikka koos härmatise ja külmaga. Mina kudusin selle hooaja esimene salli mohäärist. Viimistlesin Kai nõuannete järgi ja tuli täitsa ilus välja. Veelkord tänud sulle Kai!

Juhend: Suuri Käsityölehti 5/2009
Lõng: Rose Mohair Novita





Nina sooja salli sisse!

Esmaspäev, 11. oktoober 2010

Vardahoidja

On tegemisi, mida ma pidevalt erinevatel põhjustel edasi lükkan. Üks neist on oma vardasahtli korrastamine. Iga uue vardapaari lisandumisega segadus aina kasvab ja lubadusi sellele segadusele lõpp teha on ka juba sahtlitäis. Ja kui nüüd võib teile tunduda, et näe tegigi endale vardashoidja, siis see pole sugugi nii. Selle vardahoidja kinkisin oma sõbrannale. See oli põnev ja huvitav tegemine, sest mul polnud ees ühtegi konkreetset ideed ning tuli oma ajusid ragistada. Ma loodan, et see põnevus kestab ja ma saan ka oma vardasegapuntrast jagu.











Need lillelise voodriga velvetpüksid kinkisime samasse perre ühele väiksele toredale tüdrukule. Vardahoidja jaoks sain kasutada kõike, mis pükstest üle jäi .


Lõige: Ottobre 6/2009


Tore kui on häid sõpru!

Reede, 8. oktoober 2010

Alati elegantselt lohakas

Hommikuti läheb meie majast kooli selline ema targutuste ja õpetuste järgi viigitud ja korrastatud poiss. Tagasi tuleb aga selline lohaka, aga maitsekalt lohaka välimusega tegelane. Ah et milline ta siis täpsemalt välja näeb? Koolibussist astub maha rõõmsa näoga poiss, kellel jopehõlmad lehvivad, osad särginööbid on lahti, särk on püksist väljas, püksid ise on lonti vajunud, sest pole olnud aega rihma pingutada ning kinganinad on liivased. Jah ja ega ma ei nurise, sest nägu on ju endiselt rõõmus ja kas üldse ongi ühel koolilapsel kõiki neid ebaolulisi pisiasju koolis aega märgata, kui on palju teisi põnevaid tegemisi.



Tegelikult tahtisn juttu teha vestist, mis Tristanil seljas on. See sai valmis juba septembris, kuid jällegi polnud fotosid. Tegin täna mõned kiired võtted. Tegemist on puuvillase vestiga, mida on tore ka suvel kanda.
Lõng: Bio- Baumwolle, G-B Warenhandels



Kudusin ühe pildi järgi, mis on minu puhul väga üllatav tegu. Tavaliselt ei võta ma ilma kindla juhendita vardaidki kätte. Nuriseda võiksin ainult selle V-kaeluse üle. Ma ei teagi, kas tänu täispuuvillasele lõngale või minu kogenematusele ei tulnud kaeluse kokkuvõtmiste koht ühtlase pingega. Eks ma pean siis sellest oma veast õppima.



Must värv oli Tristani valik ja eks musta ole ka kõigi teiste värvidega lihtsam kombineerida.





Rõõmsat sügist!