Pühapäev, 23. märts 2014

Igal kingil öökull



On olemas inimesed, kes on toredad ja kellega räägid heameelega, aga neist ei saa kunagi neid päris oma inimesi. Ja siis on need päris sinu inimesed, kes ei pea midagi ütlema, ei pea isegi sinu lähedal olema, et sa neid mõistksid. Natuke sarnane lugu on ka asjadega. On riideid, mille oled ostnud, sest need väga meeldivad sulle, aga sa ei kanna neid peaaegu kunagi ja on rohkem riidekapi ehtimiseks. Ja on riideid, mida kannad ja kannad ja kannad... Sa kannad neid nii hommikul kui õhtul nii linnas kui metsas nii peol kui argipäeval. Kannad neid kõikjal eirates teiste inimeste neednäevadküllvägaväsinudvälja pilke. Aga ükskord tuleb siiski see kardetud loobumispäev, mitte et oleksid mõistusele tulnud, vaid su lemmikud on lootusetult katki ja päästa pole enam midagi. Ah et milleks see jutt. See väike öökulliga kott on just ühe sellise ribadeks kasutatud koti järglane. Temas on kõik terved osad, minu esimese oma teenitud raha eest ostetud käeskotist. See oli üks parajalt suur silmatorkavalt punane, aga samas lihtne käekott. Ja et mitte temast päriselt loobuda tegin temast uue. Uue käekoti omanik on Loviisa, kellele meeldivad hetkel väga öökullid. 


See kott on osa Loviisa sünnipäevakingist, mis sisaldas sel aastal mitmeid erinevaid öökulle. Neist aga järgmistel kordadel.


Koti idee INGE SNUFFEL





Lisaks päästetud punasele nahale on ka magnetnööp ennistatud oma vanasse ametisse, aga juba uues kohas. 


Sisu täpiline.


Kulumisjäljed!





Päikest teile kõigile!