Kevad möödub oodates. Ootasin õunapuude õitsemist. Nüüd on õunapuuõite aeg juba peaaegu möödas. Hetkel on sirelite kord õitseda ja nende lillade õite ilu jätkub ka vaevalt nädalaks. Järgmiseks tulevad metsroos ja piibelehed. Ja nii edasi. Ja need lõhnad, need on nagu mällu sööbinud. Kui tuul toob naabriaiast möödudes ninna mõne tuttava lõhna, siis tead täpselt, et neil on ka kannikesed või piibelehed. Veel ootan köögivilja tärkamist ja esimesi kurke ja maasikaid ja... Ja kuigi ma tean kuna ja mida oma aias oodata, on ikkagi nii põnev oodata. Ja nii igal aastal.
Loviisa sai endale ühe rõõmsa komplekti. Pluusi sinise värvi valisin küll täitsa mööda, aga see on e-poest tellimise võlu ja ma ei nurise tegelikult kunagi selle üle, et e-poe pildil pole kaup sama värvi kui minu ettekujutus antud tootest. Mulle tundub, et elu on lihtsalt liiga lühike, et viriseda igasuguste tühiste asjade pärast nagu tellitud lõnga valeks osutunud värv.
Pluusi idee on ühest Katia juhendiraamatust. Lõng on Rowan Belle Organic. Väga mõnus lõng.
Kaunistuseks tükike paela. Leiad siit.
Püksid on venivast teksariidest.
Jätsin ikka kasvuvaru varu ka. Kasvamine toimub praegu lihtsalt liiga kiiresti. Roosidega lühikesed püksid on juba väikesed.
Sirelilõhnalist pühapäeva!
